blaa-blaa-blaa

Jouks.
What I feel?
Mul on hea olla!
Selline tunne on ,et tahaks teha midagi.
:D
Pole ammu olnud nii rahulikku reedet.
Tavaliselt olen ma reedeti kella seitsmest noortekal aga täna polnud seda :P

Täna mängisin simsi ,gta-d ja vaatasime Mikuga telekat.

Timo poole läksin ka korraks ,ta kõditas mu jälle poolsurnuks :P :D
Ja muud vist polegi tarka teinud . :)

Huvitav ,mis Marian teeb?
Jaa !Arvata oli.See tume kuju on taas platsis.Seisab taas ukse juures ja vaatab kuisas kaks süütut neiut magavad...üs magab madratsil ,teine voodis.
Ta liigub sujuvalt kahe neiu vahele.Seisab ja vaatab aknast välja.
Täna ei ole ta näol enam kavalat naeratust.Tema silmad justkui põleksid.Ta otsekui tahaks kedagi tappa!Kägistada!Mõrvata!
''Lõpuks,''ütleb karm ja mehelik hääl ''ma olen seda hetke nii kaua oodanud!''
Mehe tugevad käed haaravad madratsil magava tüdruku lendleva kergusega enda õlale.Muidugi ei suuda neiu enam magada.Ta on hüsteerjas.Tüdruk karjub.
Ka teine neiu ärkab aga ta ei saa enam midagi teha ,kuna mees tegutseb liialt kiiresti.
Ta lükkab lillepotid ja muud asjad ,mis aknalaual on maha ja avab akna.Siis sööstab tüdruk õlal minema.
Vaikus.
Siiri ei suuda midagi teha.Ta tormab üle purunenud lillepottide ja venitab end võimalikult kiiresti aknalauale.Sealt edasi õue.Püüab joosta järele mehele ,kes tema kullakalli Mariani endaga viis.
Aga ei.Ta ei suuda seda enam!
Siiri puhkeb nutma.
''Miiiiks?Eii!'' karjub meeleheitel tüdruk.
Toast on kosta vanaema häält ''Mis siin toimub?''